MINA JA MU LOKID

 

Olen aastaid pidanud võitlust enda lokkidega. Olles üks neist naistest, keda on õnnistatud lokkis juustega, kuid kes pole osanud nendega midagi teha, on see olnud kui üüratu kodusõda. Mäletan hästi, kuidas teismelise eas iga soeng minu peas nägi välja nagu oleksin kellukese pähe lõiganud. Ning kuidas ringi kõndides jõudis mu kahune meduusa soeng enne ruumi kui ma ise. Nad olid koguaeg igal pool, mu näos, mu riiete vahel, kõdistasid selga ja ajasid nina sügelema. Ja mis peamine, ma üritasin neid taltsutada harjaga, et jumala eest neid vähem oleks ja nad võimalikult väiksed tunduks. Sest no see volüüm oli ikka metsik, mis mu juustest välja kiirgas!

Ja nii ma olin, visuaalne kaos heina, justkui peidus enda kiharate all, mattunud sinna. Ja ma vihkasin iga osa enda lokist, seda, et nad on nii kahused, kuivad ja katki. Et nad ei kuula mu sõna, lendavad igale poole, näevad elujõuetud välja, murduvad kergesti ja mis peamine - ajavad mind närvi. Ma tundsin, kuidas mina ja mu lokk ei kuulu kokku ja kadestasin kõiki neid naisi ilusate sirgete juustega! Küll neil naistel ikka veab, lõikavad mida tahavad endale pähe ja näevad ilusad välja, mitte nagu heinahunnik keset sügist vihma. 

Ja ühel hetkel mulle aitas. Mu juuksed jäid igale poole kinni, jopeluku vahele, turvavöö vahele, autoukse vahele. NAD OLID IGAL POOL! Ja ma tundsin kuidas ma neid ei salli ja nendega hakkama ei saa. Ma vihkasin, kui öeldi, et nii hea on kaugelt näha kui ma tulen, sest parukas paistab kohe ära. Ja kui keegi ütles sõna volüüm, ma lihtsalt sattusin paanikasse, sest volüüm oli viimane asi, mida ma vajan. Kandsin peamiselt ainult krunni, et sellest nuhtlusest pääseda, kuni hetkeni, kui lõikasin nad maha. Lõikasin juuksed lühikeseks ja hakkas minu sirgete juuste periood, kus peamiselt sirgendasin või föönitasin oma juuksed sirgeks. Samas olin ma tänulik oma lokile, sest nad andsid juure juurde kauni volüümi ja soeng püsis kauem ilus. Laste sünniga läks elu eriti lihtsaks, sest rasedushormoonid tõmbasid mu juuksed sirgeks ja pidin vaid kergelt vaba käega üle föönitama.

Ja siis algas aeg, kus hormoonid taastusid ja mu kreisi lokk tõstis jälle pead. Ja ta kasvas tagasi ja ma olin meeleheitel, et mis ma nüüd tegema pean.. Olles juuksur juba 10 aastat, ei teadnud ma päriselt loomuliku loki kohta mitte midagi! Ja ma sain aru, et see kõik muutub nüüd. Ma võtan vastu enda loomulik loki. Ma armastan enda loomulikku lokki. Ja mis peamine, ma rokin enda loomulikku lokki! Ja nii ma avastasin endas kire, mis vaikselt pead tõstis. Kire loomuliku loki vastu. Kire sellest kuidas loki eest hoolt kanda, kuidas seda stiliseerida, kuidas lõigata, kuidas elada lokiga. Ma hakkasin katsetama enda peal ja see oli nii äge, et mu hing oli müüdud. Sai alguse teekond, mida käin siiamaani - loki teekond. Hakkasin 2020 sügisel kõike lokistilistika ja hoolduse ja lõikuste kohta uurima. Hakkasin praktiseerima. Siis käisin end koolitamas imelise juuksurist lokivõluri juures ning ka tema juures praktikal ja õppisin mitmeid imelisi nippe. Tänaseks olen nii läbi ja lõhki lokkidesse armunud, et ma näen lokke igal pool, ma tunnen lokke, ma armastan lokke ja mis peamine, ma kannan lokke uhkusega! Sest minu loomulikud lokid ruulivad!

Ma olen võtnud endale missiooniks saada üheks parimaks lokijuuksuriks Eestis, sest minu kirg lokkide vastu on metsik. Mu missiooni teine külg - aidata inimestel armastada oma loomulikku lokki sama palju, kui mina seda teen ning läbi selle ka tõsta nende enesekindlust! Ja ühel päeval vuran ma oma lokibussiga mööda Eestit ja panen kõik lokid laulma!

Kui sa tahad mu unistusele hoogu anda, siis toeta ka sina mind hooandjas: 

https://www.hooandja.ee/projekt/juuksuri-ja-rannakubuss

RÄNNAKU MEETOD - RÄNNAK ENDA OLEMUSSE

Rännaku meetod on viis, mis aitab sul ühendust saada oma emotsioonidega ja alateadvuses olevate mälestustega, mis on edasises elus mõjutanud sinu käitumist ja reageerimist. Ehk uskumusi elus kui ka piiranguid ja hirme asjade tegemisel. Rännak aitab inimesel programmeerida ümber vajalikud rakumälestused ning selle ümber programmeerimise abil muuta ära enda suhtumine elusse ja lahendada mitmeid erinevaid psühholoogilisi probleeme, mis meid elus saatnud on. 

Rännak ei ole kliinilise diagnoosiga haiguste ravi vaid emotsionaalsete sümptomite algpõhjuse teadasaamine ja lahendamine. Ehk siis näiteks hirmu algpõhjuse avastamine ja ümberpööramine, ärevuse, leebema sundkäitumise, depresiivse käitumise, enesevihkamise algpõhjuse leidmine ja muutmine. Samuti on rännak imeline viis lahendamaks esile kerkinud vihahooge, närvilisust vms millest ise nii kergelt aru ei saa. Rännak aitab leida harmoonia enda tunnete vahel ja rahu iseendas.  See ei ole ravimeetod vaid psühholoogiline enese lahtimõtestamine ja ümberprogrammeerimine. 

Samuti on rännak kasulik olukordades, kus sa ei tea, mida sa tahad või kes sa oled, kus sa ei julge teha oma unistusi teoks või rääkida julgelt välja asju. Rännak aitab sul saada aru enda kui inimese algolemusest, soovidest ja vajadustest, eemaldades sulle peale pressitud piirid ja uskumused. Samuti on ta efektiivne ka trauma läbinud või väärkoheldud inimestele psühholoogiliseks abiks kui ka näiteks enese süüdistamise, piinamise kui ka muu osas.

Sessioon on juhendatud alateadvuses rändamine, kus mina justkui räägin lugu, ning sina ise lähed sinna loo sisse seiklema ja kujundama seda lugu. On palju erinevaid võtteid kliendi suunamiseks ja abistamiseks, et sa ise saaks jõuda oma alateadvuse sügavaimasse soppi ja tooksid esile vajalikud mälestused, mida muuta. Samuti saad taaselustada mõned mälestused ja need nn ümberkujundada. 

Kujuta ette, et sul on torn, mille otsas on probleem. Rännak tõmbab alumised klotsid alt ära ja torn kukub pikali. Seda tehes ühendatakse mälestus lahti järelreaktsioonist (edasised käitumised jne), mistõttu järelreaktsioon kaob ajaga ära.

Kui sulle tundub, et tahad rännakut proovida, siis õpingute ajal on see soodushinnaga ning seda saab edukalt läbi viia ka online vahendusel.😊

Kui sulle tundub, et tahaksid toetada minu ettevõtmist, siis saad mulle hoogu anda ka hooandjas, et saaksin luua endale imelise juuksuri- ja rännakubussi: 

https://www.hooandja.ee/projekt/juuksuri-ja-rannakubuss#tab-1-tab

Rändamiseni!

Sinu Ülle-Lea❤️🙏❤️

Manifisteerimine

Istusin Emiliga liivakastis ja mängisime kui järsku läks jutt talvele ja sellele, kuidas nii väga tahaks juba lumememme ehitada. Meie üks lemmik tegevusi on alati olnud koos lumememme teha. No eks see on ikka tulnud emme suurest vaimustusest lumega mängimise osas, sest ilusal õrnsulasel talvepäeval vean ma alati terve pere õue lume sisse möllama. 

Istusime ja unistasime ning siis laususin Emilile: aga teeme hoopis liivast liivamemme! Mõeldud - tehtud! Liivamemm sai endale ka suure liivalossi koos vallikraavi ja taraaiaga. Sest unistada tuleb suurelt, et ühel kenal päeval ehitame koos juba päris suure lumememme!

Ja oh imet, kui 2 päeva hiljem hommikul taevast paksu lund kallama hakkas ning me lastega saimegi oma unistatud lumememmed ehitada. On ammu juba öeldud, et kui sa tahad midagi väga palju, siis loo sellest endale visuaal paberil kirjutades, kleepides või mõnel muul viisil. Sest mida sa füüsiliselt näed, seda sa ka enda ellu kutsud! 

Niiet kärmelt kõik ise oma elu ja visiooni looma! 🥰

 

Lihtne hinnanguid anda, raske mõista

Tihti me näeme inimeste välist edu ja muudkui  jagame hinnanguid, kuidas see on neile kandikul ette kantud.  Ahh, tal veab elus, kõik tuleb tema jaoks kergusega, ta on lihtsalt õnnega koos.  Me näeme välist pilti ja kuvandit inimese elust, justkui elulist prototüüpi kergest edust, teadmata tegelikke detaile ja telgitaguseid. Kõik hiilgus tuleb mingi hinna eest meie ellu ja küsimus on selles, mis on meid oma valikutes saatnud.  

Seda, milline on meie sisemaailm ning igapäevaelu ei näe praktiliselt keegi, ainult üksikud lähedased, kui neidki lähemale lastakse. Tihti peitub aga välise hiilguse taga lõputu teekond täis valu, kannatusi ja raskuseid.  Olen teadlikult valinud pildi, kus on kõik minu kooliaegsed medalid mul kaelas, sest välise tagant on vaid õhkõrnalt paista raskus ja surve, mida nad mu kaelale avaldasid. Olin kooli ajal tubli sportlane, korvpallur, aktivist, mitmekordne Eesti meister korvpallis. Mis aga nende saavutuste ja medalite tagant välja ei paistnud, oli see, millest ma tegelikult igapäevaselt läbi astusin. Küsimus ei olnud selles, mida ma olen võimeline saavutama vaid selles, mida ma lubasin endal saavutada. Olin kuni põhikooli lõpuni karmi kiusamise ohver. Jah, ohver, sest ma lasin endal olla ohver samal ajal, kui koolis kui ka trennis mind lihtsalt igapäevaselt kiusati, mõnitati, tõrjuti lihtsalt selle pärast, et ma ei olnud piisavalt rikas nende katkiste südametega laste mõõduskaala järgi. Ja ma läksin ise katki, hoides eemale kõigest, kus olid mu kiusajad ning valides halva mõjutusega sõbrad, sest nad olid ainsad, kes mind aksepteerisid minuna. Ma olin nii katki, et ma nutsin igapäevaselt natuke, nii katki, et ma tundsin ennast justkui sunnituna sellesse võlts maailma raamidesse. Justkui ecco või nike määraks ära minu väärtuse inimesena, mida mul ei olnud. Ma olin nii katki, kartes minna kooli ja trenni. Mu õppeedukus langes, mu sportlikud tulemused jäid halvemaks, minust sai koolikiusamise ohver, kes ühel hetkel enam ei mõistnud, miks ma siin maa peal olen. Ma olin üksi ja murtud.

Ja siis ma ütlesin STOP. Ma astun sellelt karusellilt maha ja loon ise oma maailma enda jaoks. Ma ei otsinud enam heakskiitu teiste käest vaid keskendusin loomaks parimat mina iseendast iseendale. Ma valin armastuse enda määravaks jõuks ja õnne enda viivaks energiaks. Ma armastan ennast esimesena ja väärtustan ennast esimesena.

Ma hakkasin keskenduma õppeedukuse parandamisele ja peagi olid minu 2-d tunnistusel muutunud 5teks. Ma lahkusin trennist ning hakkasin trennima enda koeraga, lõpuks ometi meeldivas seltskonnas. Ma pöördusin sissepoole oma tõe järgimisele ja mõistsin, et väline maailm on tühine, kui kupli all on kurbus.

Mõistsin, kuidas kõik need kurjad hinged mu elus on vaid katkised lapsed, kes vajavad armastust ning eemaldasin end nendest, saates neile armastust oma mõtteis. Ma sain aru, et ma tahan enamat ja väärin paremat iga sekund oma elus. Ja ma sain aru, et iga sekund mu elus on minu luua ja valida.

Kogu see kiusamine ehitas minu teekonna täis õppetunde  ning sisevõitlust. Ja sellel elu teelahkmel oli kaks võimalust, kas olla igavesti kannataja või võtta maksimumi elust!

Ainuke asi, mis eristab võitjaid kannatajatest, on see, millele me keskendume. Kas me loome enda elu nähes võimalusi või takistusi? Meil kõigil on oma rist kanda ja kuigi välisel vaatlusel tundub see kõik nii kerge, siis tegelikkuses ei tea keegi, mitu naela on läbi selle risti meile selga löödud.

Niiet järgmine kord, vaadates kõike seda küllust, mis teistel on, peatu ja mõtle, mis on selle tegelik hind. Ära anna hinnanguid inimeste kohta, kelle lugu sa ei tea ning kelle naelu sa ei näe. Ja võta lõpuks vastutus oma elu eest! Mitte miski ei muutu, kui sinu energia on suunatud teiste elude maha tegemisele selle asemel, et rajada oma elu!

Mäletan siiamaani, kuidas mu treener ütles mulle need sõnad, kui ma trennist lahkusin: "Ülle, ma ei tea, mis sinust üldse kunagi saab, kui sa korvpalli maha jätad!" Justkui ma poleks enamat võimeline.

Aga tead mis, kallis hing, minust sai parem inimene, kes elab elu oma tõe järgi. Järgib oma südant ja kasutab oma mõistust. Minu hing ei ole ühiskondlik mõõdupuu, see on piiritult lai teadlikkus! Ja minu jaoks on kõik võimalik, alati! ❤️

Lahendus igavale elule

 Kas sul on probleeme liigsete nõude või liiga korras tubadega? Kas päevad on liiga rahulikud ja igavad? Kas igatsed põnevust oma ellu ja sooviksid, et sul oleks vähem üleliigset aega? Vajad elukestvat hobi?

Mul on su probleemile lahendus! SAA LAPS! 

Garanteeritud on põnev ja joovastav elu, kus iga päev on omanäoline. Tõsielu ameerika mäed igas päevas. Lubame rohkelt katkiseid nõusid ja segamini tube! Killuke üllatusi igasse päeva ja joonistusi igasse kohta! Ja kui sellest veel vähe, siis võimalusel tasub kohe mitu teha, et veel põnevam oleks. Päevad ja ööd ei ole enam kunagi endised! Vahel ei saa arugi, kumb on.♥️

Lapse saamiseks pöördu lähima vastasugupoole juurde, kes on lepingu tingimustega nõus. Soovitav on kontrollida enne lepingu allkirjastamist persooni usaldusväärsust.

NB: tegemist on finantsteenuse reklaamiga. Ilma järele mõtlemata ei soovita antud teenust kasutada.

NB2: Leping ei ole ümberpööratav, garantii alla ei kuulu ning hilisemaid pretentsioone ei rahuldata.

Soengukuningannade koolitus

 Mõtlesin, et panen kirja ühe intensiivse mälestuse eelmise aasta sügisest, mida veel nii ähmaselt enda mälusopist leida oskan. Peab ikka nentima, et 3 last on mu ajupotentsiaalile omajagu kahju teinud, kuid ehk õnnestub mul taaselustada üks mu elu inspireerivamaid kursuseid, ehk HAIR ART CLASS 4 soengukursus. Täitsa uskumatu on praegusel hetkel mõelda, kuidas ma poole aastase beebi kõrvalt  intensiivõppesse suundusin ja 3 päevaste tsüklitena soengukunsti omandama läksin, justkui see oleks maailma loogilisem ja kergem asi teha ühe rinnalapse kõrvalt. 

Hair Art Classiga on mul tegelikult isiklik teema olnud juba pikalt. Ma siiamaani mäletan seda tunnet,  kui Hair Art Class 1 välja tuli ja ma teadsin, et tahan sinna minna. Kursuse koolitajaks on Aili Puss, kellega olin eelnevalt juba nii mitu korda erinevatel soengukoolitustel kohtunud, et ma teadsin koheselt, et see õpe, mis sealt tuleb, on kulda väärt.  Aili puhul lihtsalt on nii, et tema läheb kogu oma hingega koolitamise sisse ning hoolib päriselt igast inimesest, kes tema käe alla õppima on tulnud. Väidan julgelt, et pole teist nii kirglikku ja lihtsasti mõistetavat koolitajat oma elus veel kohanud. 

Elul on aga oma tee ja nii mööduski 1. ja 2. kursus enne, kui ma sinna minna sain. Regasin ennast siis Art Class 3, aga kuna olin tol ajal rase ja raseduse lõpp oli väga raske, jäi ka see minu jaoks ära. Ja nii tuligi Hair Art Class 4, kuhu suure rõõmuhõiskega tõttasin, et kogeda inspiratsiooni ja sära oma loomemaailmas. Elasin ju ikka kahedimensioonilist elu, kus šongleerisin vahet pidamata juuksuriameti ja väikelastega pereelu vahet. Kes oleks tol ajal uskunud, et ma olen võimeline selle 9-päevase intensiivõppe enda pooleaastase rinnalapse, 2-aastase ja 4-aastase lapse, maaelu ning juuksurielu kõrvale mahutama. Kui ikka midagi hästi tahta, siis on kõik võimalik!

Rumal oleks väita, et Art Class oli mee lakkumine. See oli ikka üpris intensiivne kuid ka sama fenomenaalne inspiratsiooniallikas, mis võttis parajalt läbi, kuid andis nii palju sära minu tol ajal väsinud lapsevanema silmadele. Mäletan, kuidas esimene sessioonõppe kolmikpäev kätevärinal algas. Kuidas kõik soengupõhjad, nii siledad kui ka kohevad, meile selgeks said. Soengupõhja sai lausa nii hästi selgeks, et enam pole selle tegemine minu jaoks probleeme tekitanud. Ja kõik need erinevad punutiste stiilid, mis tol nädalavahetusel pähe kulusid on siiamaani asendamatud minu igapäevatöös. Õige tehnika ja särasilmne õpetaja lennutavad ikka inspiratsiooni mõnuga lakke ning punumismotivatsiooni taevasse!  Ja siiamaani on mu lemmik pusimine Infinity Braid, mis on lihtsalt jumalik punutis!

Meie 2. sessioonnädalavahetus oli minu jaoks eriline vürtsiheeringas, sest olles pikalt eemal oma beebist, suutsin endale saada rinnapõletiku. No ma ei oska kirjeldada seda tunnet, mis valdab ühte naist, kes on oma elu ägedaimal koolitusel intensiivõppes samal ajal kui rind paistetab ja valutab nagu käärima läinud arbuus ja palavik on 39+. Tunne oli, nagu tahaks pimedasse urgu pugeda ning energia oli  tühi null.  Õnneks oli 1. päeva teemaks lokid ja lained, milles mul juba eelnevalt Aililt saadud teadmistepõhi all ning õppimine oli tänu sellele kergem.  Mäletan nii hästi, kuidas jooksin wc vahet rinnapagasit tühjendama, põletike vastaseid eeterlikke õlisid määrima ning külmakompresse tegema. Võib öelda, et see oli kõike muud kui lihtne ja õppepäevad on üpris hägused, kuid 2 päevaga oli rinnapõletik minema õpitud ning 3. päevaks jälle hea olla. Kui inimene midagi tõeliselt soovib, siis saab takistuseks olla ainult tema ise! kõik muu on tehtav ja ületatav!

Vahepeal sai tehtud ka sooritus juukseshow jaoks, kus hair Art 4 osales oma ägeda hõimukollektsiooniga. Küll oli ikka vinge kogemus panustada millessegi nii võimsasse! 

Meie viimane sess oli kibemagus, sest meel laulis sellise mõnusa kollektiivi kooskäimisest ja kuidagi eriliselt kurb oli mõte, et see äge punt oma teekonna lõpetab selleks ajaks. niiet tuli võtta maksimum, õppida viimased fantastilised soengustiilid ja teha valmis oma modell lõputöö pildistamiseks. 

Kokkuvõtvalt võib öelda, et see oli üks äge intensiivne loomingupidu, mis oli väärt iga senti, iga sekundit ja iga eneseületust. Ma olen nii tänulik, et ma sain osa nii suurest küllusest ja inspiratsioonist! see kogemus on muutnud minu nägemust soengutest täielikult ja ma olen siiralt tänulik selle kõige eest! 

Ja mis Ailisse puutub, siis ta on isegi peale seda intensiivset õppeperioodi sama armas ning tema õpe on olnud läbi aegade justkui pehme kuid konkreetne emapai. Aitäh inspiratsiooni eest! Ja aitäh, et oled minu mentor! 

Heinategu

 Mul on mingi kreisi vajadus iga aasta ise enda loomadele heina teha. Niikuinii kulub kanadele pesakastidesse heina ja nüüd ka jänkule söödaks. See aasta läks mul aga korralikult lappama, sest heina kogust arvestades võiksin ma vabalt mõne lamba ka endale võtta, kes talvel sööta vajab.

Nagu ikka lasin heinal korralikult kasvada, kuna eelmine aasta läks trimmer katki, siis sai ta see kord õite hästi pikkust vihuda. Oli teine umbes meetripikkune, kui mul kopp ette viskas ja viimasel jaanipäeva poe lahtioleku pooltunnil poodi marssisin ja endale uue nunnu ja võimsa Husqvarna trimmeri soetasin.  Läksin siis koju nagu laps kommipoest ja nuiasin mehelt vaba õhtut, et uue mänguriistaga põlluvahel möllata.

 Ja oi kuidas teine lõikas seda heina nagu nuga sooja võid. Selline nauding ja puhas töörõõm. Eelmine trimmer oli mul kohati nagu kuri vanaeit, kes vingu lastes oma söögi valmis praeb samal ajal kättemaksu plaanides taignarulli poole vaadates. Ja nagu ikka vanaduses, siis too mul eelmisel suvel  oma kanguses murdus, lausa pooleks. Ei tasu ikka seda vana vingu endas hoida.

Igatahes, mahalõigatud hein sai nüüd kuumalaine ajal korralikult kuivada, kuniks ma eile taeva poole unistades vaatasin, et ilmateade valetab ja tuleb ikka vihma ka. Läksin ja riisusin siis kähku põllul heinad kokku, tõmbasin nööriga koomale ja vedasin katuse alla oma tulevikku ootama. Muidugi enne pidi laskma lastel heinas hüpata, et ikka korralikult asja sisse õnnistada. Heina oli see aasta nii palju, et üks korralik jupp jäi ka põllule uut elu ootama. Ja kui hein katuse all, hakkas vihma sadama, mille käes lastega tantsida sai ja mis mõnusalt keha maha jahutas. ☺️